Ajastud Eesti raudteel
Tehnika, poliitika ja olustiku olulised etapid mudelraudtee ehitajale.
I etapp 1835 – 1918
I a 1835 – 1868
Raudtee-eelne aeg. Hobutransport. Klassitsistlik ehitusstiil hakkab asenduma historistliku (pseudogooti ja tellisgooti) stiilis ehitustega.
I b 1868 – 1890
Esimeste laiarööpmeliste (1520mm) raudteeliinide ehitamine ja avamine. Sõitma hakkavad Tsaari Venemaa uue põlvkonna (võimsamad) vedurid ja vagunid. Jaama- ja kõrvalhooned on valdavalt kroonuhistoristlikus (Preisi) stiilis.
I c 1890 – 1918
Avatakse mõned uued laiarööpmelised liinid ja esimesed kitsarööpmelise raudtee (750 mm) liinid. Ehitatakse palju merekindlustuse ja sõjaväe väliraudteid (750 ja 600 mm). Perioodi lõpul osalevad vabadussõjas soomusrongid. Uued jaamahooned on kohalike arhitektide tüüpprojektid või eriprojektid. Uued moodsad hooned on juugendstiilis. Esimesed autod, bussid ja mootorrattad, talutöödele tuuakse aurumasinad.
II etapp 1918 – 1945
II a 1918 – 1931
Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede seltsi, merekindluste ja sõjaväe väliraudteede baasil luuakse Eesti Raudtee.Mittevajalikud merekindluste ja sõjaväe väliraudteed lammutatakse. Algab kitsa- ja laiarööpmeliste raudteede ehitamise uus laine. Esimene elektriraudtee (1924).Kasvab sõidu- ja veoautode ning regulaarsete bussiliinide arv. Tekivad korrapäraste tänavatega 1- ja 2-korruseliste majadega aedlinnad. Moodsa maja stiilinimeks on hilisjuugend.
II b 1931 – 1940
Uute raudteeliinide plaanid jäävad rahapuudusel paberile.Veeremi tehniline uuendamine – uued vedurid välismaalt, vanade moderniseerimine kohalikes töökodades. Liinile tulevad Eestis toodetud auru – ja mootorvedurid, mootorvagunid ning rööbasbussid. Maanteedel sõidavad moodsad Euroopa ja Ameerika autod.Uusehitused on funktsionalistlikus stiilis.
II c 1940 - 1941
Eesti raudtee lülitatakse NSV Liidu raudteevõrku. See tõi kaasa ka uue veeremi. Oluline on teada, et Raudteede Rahvakomissariaadi otsusel oli Venemaal juba
alanud euroopaliku veeremi väljavahetamine. Uued vagunid olid ja on siiani Ameerika raudtee vene analoogid. Teedele tulevad venemaal toodetud autod.
II d 1941 – 1945
Saksa okupatsioon. Vene rööpalaius (1520 mm) naelutatakse ümber Euroopa standardlaiusele (1435 mm). Põhiliselt iiguvad vaid sõjaväeešelonid. Reisiliiklus säilib rohkem kitsarööpmelistel liinidel. Veduri- ja vagunipark muutub pidevalt – taanduvad väed viivad ära või hävitavad, pealetungivad väed taastavad ja toovad asemele. Teedel liiguvad saksa autod ja sõjatehnika.Kogu arhitektuur koosneb sõjaväeehitistest ja varemetest.
III etapp 1945 – 1975
III a 1945 – 1955
Eesti Raudtee kuulub taas NSV Liidu raudteevõrku ja naelutatakse vene rööpalaiusele tagasi. Enamus raudteeliine taastatakse. Säilinud veduri- ja vagunipark on ebapiisav. Juurde tuuakse palju trofee- ja reparatsioonitehnikat, lisaks ka uut liiduvabariikide toodangut. Toimub Eesti – Läti „sõda“ varastatud veeremi tagasi saamiseks. Sellele järgneb Eesti – Läti – Leedu raudteede ühendamine Balti raudteeks (1953). Varemed asendatakse stalinistlikus stiilis ühiskondlike hoonetega, väikeste ühepereelamutega või haljasaladega. Talude asemel tulevad ühistud ja Masina Traktori Jaamad.
III b 1955 – 1965
Balti Raudtee lahutatakse iseseisvateks Eesti-, Läti- ,ja Leedu Raudteedeks (1956), ning liidetakse siis Balti Raudteeks tagasi (1963). Kitsarööpmelistel raudteedel viiakse kogu vedu üle auruveduritelt diiselveduritele. Laiarööpmelisele raudteele tulevad esimesed diiselmootoriga reisi- ja manöövervedurid. Sõitma hakkavad sotsialistliku ühenduse riikides valminud vedurid, vagunid ja diiselrongid. Algab hoogne elektriraudtee laienemine.Teedel sõidavad NSV Liidus toodetud masinad, lisaks natuke ka Ungaris toodetud „Ikarus“ busse. Elamuehituses on põhitooteks nn. „Hruštšovka“. Väikesed ühistud liituvad (kolhoosid ja sovhoosid).
III c 1965 – 1975
Algab ja viiakse lõpuni kitsarööpmeliste raudteede sulgemine. Mõned liinid ehitatakse ümber laiarööpmeliseks. Laiarööpmelistel raudteedel viiakse kogu liiklus üle diiselveduritele. Elektriraudtee areneb ka Tapa suunas. Haapsalu ja Tapa liinil katsetatakse akuronge. Tänavatele tulevad „Zigulid“, „Zaporožetsid“, „Jawad“, suurte akendega „Ikarus“-bussid, miniseelikud ja pikkade juustega poisid. Algab tüüpprojektide järgi tehtud suurpaneelelamute massiline ehitamine. Linnades saavad valmis esimesed korrusmajadest magalarajoonid. Maale tulevad suurfarmid ja linnatüüpi korrusmajad.
IV etapp 1975 – 1985
Uued Riias valmistatud diisel – ja elektrirongid. Elektriraudtee jõuab Riisiperre ja Aegviitu. Algab Tallinn- Tapa lõigu ettevalmistamine transiitliikluseks.
V etapp 1985 – 2006
V a 1985 -1992
Avatakse Muuga sadam ja Tallinn-Tapa lõik saab juurde teise rööpapaari. Uued hooned püstitatakse võimalusel eriprojektide järgi.
V b 1992 – 1997
Moodustatakse riigiettevõte Eesti Raudtee. Reisiliiklus tõmmatakse kokku, ühendus naaberriikidega muutub pea olematuks. Vähetasuvad raudteeliinid suletakse. Teedel hakkab sõitma palju Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja pagan teab kus toodetud masinaid. Suurem osa neist on mahakandmiseelses seisundis. Tänavatel on esimesed pangaautomaadid ja mobiiltelefonidega rääkivad inimesed. Korrusmajade ehitamine asendub pereelamute ehitamisega. Sovhoosid ja kolhoosid likvideeritakse, vara jagatakse laiali, talud tulevad maale tagasi.
V c 1997 – 2001
Eesti Raudtee kujundatakse ümber AS Eesti Raudteeks. Luuakse Edelaraudtee. Haapsalu Raudtee müüakse eraomandisse. Paljud jaamahooned on kasutud ja
lagunevad. Vene päritolu autod on teedelt kadumas. „Lääne toodang“ on uus või peaaegu uus. Tulevad rollerid ja ATV-d. Elamute ümber asenduvad tarbeaiad muruplatsidega.
V d 2001 – 2006
Eesti Raudtee erastatakse (müüakse ära 66% aktsiatest). Vene diiselvedurid vahetatakse välja Ameerika vedurite vastu. Algab vähetasunud liinidelt rööbaste ülesvõtmine. Linnalähedastele unarusse jäetud põldudele kerkivad uued küprokmajadest elamurajoonid.
VI etapp 2006 – tänapäev
VI a 2006 - 2012
Eesti Raudtee taasriigistatakse. Transiidivedu on madalseisus.Viiakse läbi hankekonkurss uute diisel – ja elektrirongide ning manöövervedurite ostmiseks. Reisijate ooteplatvormid ehitatakse ümber euronõuetele vastavaks. Tartu – Valga liinid tehakse kapitaalremont kuid Rail Balticast ikka ainult vaid räägitakse. Valmib Koidula piirijaam. Ehitatakse palju uusi mitme rajaga ja eri tasandeilil ristuvaid maanteelõike.Kaubanduskeskuste, toretsevate kuid kokkusobimatute hoonete ja muu kolearhitektuuri aeg.
VI b 2013 - …….
„Stadler Flirt“ –tüüpi elektri- ja diiselrongid võtavad üle riigisisese teenindamise. Kohal on esimene Hiina päritolu manöövervedur...mis jäi ka viimaseks (tellimusest loobuti). Alanud on kampaania Haapsalu Raudtee taasavamiseks. Rail Balticast ikka ainult räägitakse.
Etappide ajad on vastavuses Euroopa Mudelraudteede Normatiivides (NEM) toodud parameetritega. Tähistatud alaetapid on vastavuses kohaliku ajalooga.
Koostas: Rongimees Einar.
Juuni 2010.
Täiendatud märtsis ja detsembris 2013
Lihtsamalt öeldes on ajastu üks nutikas segu stiilimängust ja ajaloost. Ajastu mängureegleid arvestamata jättes võiksime nii mõnigi kord maketti vaadates küsida, et „Mis siin valesti on?“. Mobiili ja miniseelikuga tüdruku figuur keset eelmise sajandialguse miljööd on ilmne võõrkeha. Tegelikult tunneme aastatele iseloomuliku pildi alati eksimatult ära. Väiksemgi stiilivääratus jääb kohe silma. Samas ei häiri meid karvavõrdki tehnilised möödalaskmised või hädavaled (filmides).
Sobiva näite leian Eesti mängufilmist „Taarka“. Filmi tegevus toimub Setomaal ja üks peategelase saatust mõjutavatest kõrvaltegelastest on jaamaülem. Kui on jaamaülem, siis peab olema ka jaam ning loomulikult ka rong. Nii ongi mitu korda on kaadris auruveduri ja vanaaegsete vagunitega reisirong. Pilt on ajastutruu ja seepärast silma ei häiri. Raudteevärki lähemalt tundvate isikute jaoks on aga lõbu laialt. Nimelt on kaadris alati kitsarööpmeline rong kuid Setomaal pole kitsarööpmelist raudteed kunagi olnud.
Mudelraudteefännid on parajad tähenärijad ja tahavad saada maksimaalset täiust. Nõudlikuma koguja jaoks peavad olema täpsed nii ajale iseloomulik välimus kui ka tehniliselt õige veerem. Nende eesmärkide täitmiseks ajastu-mõiste loodud ongi. Mõte ise on saanud alguse ilmselt Saksamaalt ja praeguseks on oma raudtee ajastud koostatud paljude riikide kohta.
Kogu raudteede periood (algusest kuni tänaseni) on jaotatud aastatega piiritletud ajajärkudeks. Ajastud tähistatakse rooma numbritega (olete neid juba kindlasti tähele pannud kõikvõimalikes kataloogides).
Ajastute kirjeldustes jagatakse ajastud sageli väiksemateks alalõikudeks (tähistatakse a, b, c. d). Ajastute ja nende alalõikude piiriks on alati mingid olulised muutused raudtee arengus (muutused veduripargis, administratiivsed ümberkorraldused, sõda jt).
Igal riigil või suuremal piirkonnal on ajastute määrangud (aastaarvud) ja sisu veidi isemoodi. Praktika on selline, et iga tootja avaldab tootekataloogis ajastute kohta oma versiooni. Seega on absoluutne tõde välistatud.
Rooma numbritega väljendatud ajastud on küll ajaloo lihtsustatud tõlgendus, aga vaatamata umbes-täpselt meetodile ikkagi minek kindla peale. Neile, kel sügavamad teadmised raudteest ja ajaloost esialgu veel puuduvad, on ajastud lausa hindamatuks abimeheks ja kompassiks.
Täna (detsembris 2013) on käes VI ajastu II etapp ehk VIb (VIa oli aastatel 2006 – 2012).
Nii ulatuslikke muutusi raudteel kui praegu (eriti reisiliikluses) pole juba aastakümneid olnud. Seega on ka ajastute piir (2012 / 2013) õiges paigas.
Viimased uudised ja üleslaadimised ning palju muud, mis kodulehe ja selle teemadega seotud. Link "Rongimehe blogi" juurde asub "Avalehe valikus" ja siin toon ära alati viimase blogi kirjutamise kuupäeva. Rongimees Einar.